Kased on Eestis levinuimad lehtpuud ja kaseliikidest on meil esindatud arukask sookask, madalkask, vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Kased võivad elada kuni 300 aastat ja kõrgeim kask võib kasvada 40 meetri kõrguseks. Kased on olnud eestlastele olulised puud ning neid on austanud ka mitmed teised soome-ugri, balti ja slaavi hõimud. Vana-vene keelne sõna берёза (berjoza) tähendas kaitset. Komi ja udmurdi (кизьпу) keeles on kase nimi seotud põletatud raiesmikuga. Põletatud raiesmik tähendas metsade põletamist põllumaa loomiseks. Kask on sümboliseerinud puhtust, headust, suve ja soojust. Soomekeelne kaseouu- koivu on algsoome-ugri sõna. Moraavlaste jaoks oli kask elupuu. Puu sees liikuv mahl sümboliseeris elu jätkumist ja taassündi. Kaselehed tähistavad esivanemaid ja tähistaevast. Eestis on varemalt kask olnud oluline materjal selliste esemete ehitamisel ja nikerdamisel nagu vankri rattad, nõud, tassid, suusad, saanid, kirveste ja vasarate käepidemed. Kasetoht oli mitmeotstarbeline materjal, mida kasutati sama palju kui tänapäeval plastikut. Seda kasutati seljakottide, jalatsite, nõude, tindi valmistamisel ja muistsed soomeugrilased kasutasid seda isegi varajase kirjutuspaberina. Vanemal ajal kasutati kaseoksi ka nn võlukeppidena kariloomadele kaitseloitsude sõnamiseks. Usuti, et nende "keppidega" kaitstud lehmad annavad piima, mis on sama hea kui kasemahl. Sarnast kommet kasutati ka mõnes Lõuna-Euroopa riigis. Kaseoksi põimiti suve saabumisega taluväravasse, samuti kodusid kaunistati emadepäeval ja suvisel pööripäeval kaseokstega. Suvel varuti sauna jaoks kaseokstest vihakimbud mida tarvitati aastaläbi. Igal kimbus kasutatud harul oli erinev tähendus ja sümbolid. Kaseoks kimbus tähistab headust ja head tervist.
Üks vanu eestikeelseid märtsikuu nimetusi on "Mahlakuu", mis märgib kalendris aega mil puumahlad liiguvad. Talurahvas jõi pärast pika talve kosutuseks alati kasemahla mida ka hapendati säilitamiseks. Parimatele mahlapuudele võidi isegi nimesid panna. Kui keegiväärt mahlapuu maha raiub, siis tuli trahvi maksta või kaks samavõrdset kaske vastutasuks anda. Mahlast pruuliti mõdu ja uuemal ajal ka limonaadi. Mahlajooke tarvitati söögikõrvaseks aga ka ravimina põieprobleemide, skorbuudi ja jäsemete valu leevendamiseks. Lööbe ja valu parandamiseks hoiti seljas noortest kaselehtedest keedetud kuumas vees leotatud riideid. Kasetohust aetud tõrva ehk tökatit on kasutatud hamba- ja põletushaavade raviks. Kask on seotud ka paljude jumalustega, nagu germaani jumalanna Berchta, kes oli emade ja laste kaitsja, Veenus, iidsete roomlaste armastuse ja seksijumalanna, Brigid, Iiri tule- ja võltsimise jumalanna, Põhjala äikesejumal Thor. Soome mütoloogias on kask seotud loodusjumalanna Luonnottarega. Kasemahla maagia: Tüdrukud pesid alati oma nägu kevadise esimese mahlaga, et nad suvepäikeses end ära ei põletaks ja näonahk kena ja värske püsiks. Esmalt pidi kõigepealt mahla maitsma, et maagia toimiks...
