![\"\"](\"https:\/\/xn--tkat-5qa.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/tjasam-gettyimages-157589824-jpg.jpg\")
Kased on Eestis levinuimad lehtpuud ja kaseliikidest on meil esindatud arukask
sookask, madalkask, vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Kased v\u00f5ivad elada kuni 300 aastat ja k\u00f5rgeim kask v\u00f5ib kasvada 40 meetri k\u00f5rguseks. Kased on olnud eestlastele olulised puud ning neid on austanud ka mitmed teised soome-ugri, balti ja slaavi h\u00f5imud. Vana-vene keelne s\u00f5na \u0431\u0435\u0440\u0451\u0437\u0430 (berjoza) t\u00e4hendas kaitset. Komi ja udmurdi (\u043a\u0438\u0437\u044c\u043f\u0443) keeles on kase nimi seotud p\u00f5letatud raiesmikuga. P\u00f5letatud raiesmik t\u00e4hendas metsade p\u00f5letamist p\u00f5llumaa loomiseks. Kask on s\u00fcmboliseerinud puhtust, headust, suve ja soojust. Soomekeelne kaseouu- koivu on algsoome-ugri s\u00f5na. Moraavlaste jaoks oli kask elupuu. Puu sees liikuv mahl s\u00fcmboliseeris elu j\u00e4tkumist ja taass\u00fcndi. Kaselehed t\u00e4histavad esivanemaid ja t\u00e4histaevast. Eestis on varemalt kask olnud oluline materjal selliste esemete ehitamisel ja nikerdamisel nagu vankri rattad, n\u00f5ud, tassid, suusad, saanid, kirveste ja vasarate k\u00e4epidemed. Kasetoht oli mitmeotstarbeline materjal, mida kasutati sama palju kui t\u00e4nap\u00e4eval plastikut. Seda kasutati seljakottide, jalatsite, n\u00f5ude, tindi valmistamisel ja muistsed soomeugrilased kasutasid seda isegi varajase kirjutuspaberina.
Vanemal ajal kasutati kaseoksi ka nn v\u00f5lukeppidena kariloomadele kaitseloitsude s\u00f5namiseks. Usuti, et nende \"keppidega\" kaitstud lehmad annavad piima, mis on sama hea kui kasemahl. Sarnast kommet kasutati ka m\u00f5nes L\u00f5una-Euroopa riigis. Kaseoksi p\u00f5imiti suve saabumisega taluv\u00e4ravasse, samuti kodusid kaunistati emadep\u00e4eval ja suvisel p\u00f6\u00f6rip\u00e4eval kaseokstega. Suvel varuti sauna jaoks kaseokstest vihakimbud mida tarvitati aastal\u00e4bi. Igal kimbus kasutatud harul oli erinev t\u00e4hendus ja s\u00fcmbolid. Kaseoks kimbus t\u00e4histab headust ja head tervist.<\/strong><\/kbd>
![\"\"](\"https:\/\/xn--tkat-5qa.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/349849692_233664442699979_9163956681523335350_n.jpg\")
\u00dcks vanu eestikeelseid m\u00e4rtsikuu nimetusi on \"Mahlakuu\", mis m\u00e4rgib kalendris aega mil puumahlad liiguvad. Talurahvas j\u00f5i p\u00e4rast pika talve kosutuseks alati kasemahla mida ka hapendati s\u00e4ilitamiseks. Parimatele mahlapuudele v\u00f5idi isegi nimesid panna. Kui keegiv\u00e4\u00e4rt mahlapuu maha raiub, siis tuli trahvi maksta v\u00f5i kaks samav\u00f5rdset kaske vastutasuks anda. Mahlast pruuliti m\u00f5du ja uuemal ajal ka limonaadi. Mahlajooke tarvitati s\u00f6\u00f6gik\u00f5rvaseks aga ka ravimina p\u00f5ieprobleemide, skorbuudi ja j\u00e4semete valu leevendamiseks. L\u00f6\u00f6be ja valu parandamiseks hoiti seljas noortest kaselehtedest keedetud kuumas vees leotatud riideid. Kasetohust aetud t\u00f5rva ehk t\u00f6katit on kasutatud hamba- ja p\u00f5letushaavade raviks.
Kask on seotud ka paljude jumalustega, nagu germaani jumalanna Berchta, kes oli emade ja laste kaitsja, Veenus, iidsete roomlaste armastuse ja seksijumalanna, Brigid, Iiri tule- ja v\u00f5ltsimise jumalanna, P\u00f5hjala \u00e4ikesejumal Thor. Soome m\u00fctoloogias on kask seotud loodusjumalanna Luonnottarega.
Kasemahla maagia:
T\u00fcdrukud pesid alati oma n\u00e4gu kevadise esimese mahlaga, et nad suvep\u00e4ikeses end \u00e4ra ei p\u00f5letaks ja n\u00e4onahk kena ja v\u00e4rske p\u00fcsiks. Esmalt pidi k\u00f5igepealt mahla maitsma, et maagia toimiks...<\/code><\/strong>
https:\/\/virumaateataja.postimees.ee\/8262112\/virumaa-juurtega-mees-hoiab-elus-esiisade-parandit?fbclid=IwY2xjawLPKM5leHRuA2FlbQIxMABicmlkETBYOUNHWXJKRnVQbnJ3Wk9NAR7ha4TAXgXT8Fz2lMKPF6bte22JC2RAKShwTzE_rlyNJQy_pTE7On_ih7P9HQ_aem_X1wgzhU9cxxUYdo6xYoWeA<\/mark><\/a>
![\"\"](\"https:\/\/xn--tkat-5qa.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/6884367406_dc2a390978_c.jpg\")
<\/strong><\/pre>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kased on Eestis levinuimad lehtpuud ja kaseliikidest on meil esindatud arukasksookask, madalkask, vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Kased<\/p>\n